Paljud meist on kunagi mõelnud: kas mu mure on piisavalt suur, et kellegi poole pöörduda? Kas teraapia on üldse minu jaoks? Ja kes on see inimene, kes mind seal ootab – mida terapeut tegelikult teeb?

See artikkel annab ülevaate terapeudi rollist, sellest, kuidas teraapia praktikas välja näeb, kuidas terapeut erineb teistest vaimse tervise spetsialistidest ning millal on õige aeg abi otsida.

Kes on terapeut

Terapeut on laiem nimetus spetsialistile, kes toetab inimese tervenemist või toimetulekut – olgu tegu keha või vaimuga. Eestis mõeldakse selle sõna all vaimse tervise kontekstis enamasti psühholoogi, psühhoterapeuti või pereterapeuti. Inglise keeles kasutatav sõna therapist on sama lai.

Kuna sõna „terapeut“ üksi ei ütle, millise hariduse ja väljaõppega on tegu, tasub vaadata täpsemat ametinimetust. Kutsetunnistuste andmeid saab kontrollida avalikust kutseregistrist.

Psühholoog Reet Laur on pikaajalise koolipsühholoogi, nõustaja ja koolitaja kogemusega spetsialist. Tema ettevõte Laur & Laur OÜ on tegutsenud alates 2001. aastast.

Olukorrad, millega psühholoogi või terapeudi poole sageli pöördutakse:

  • ärevus, mis ei lase rahulikult magada ega tööle keskenduda
  • pikale veninud kurbus või motivatsioonipuudus
  • läbipõlemine – tunne, et energiat pole enam millekski
  • suhteprobleemid partneri, pereliikmete või kolleegidega
  • kaotus ja lein – lähedase surm, lahutus, elukorralduse muutus
  • enesehinnanguga seotud raskused, krooniline süütunne või enesekahtlus

Teraapia ega nõustamine ei asenda perearsti ega psühhiaatrit. Kui sümptomid viitavad vajadusele ravimravi järele või kui tegemist on ägeda kriisiga, on vaja arsti abi.

Mida oodata esimeselt kohtumiselt ja teraapiaprotsessilt

Esimene samm on sageli kõige raskem. Eesmärk on, et saaksite turvaliselt ja avatult rääkida sellest, mis Teid tegelikult häirib.

Esimene kohtumine

Esimene kohtumine aitab hinnata sobivust – nii Teie kui ka spetsialisti jaoks. Kohtumisel tavaliselt:

  1. kirjeldate oma muret ja seda, mis Teid abi otsima tõi;
  2. räägite oma ootustest – mida soovite kohtumistest saada;
  3. lepite kokku koostöö põhimõtted: konfidentsiaalsus ja kohtumiste sagedus.

Reet Lauri juures kestab kohtumine 60 või 90 minutit ja toimub kabinetis aadressil Süda tn 1, Tallinn.

Kõik, mida kohtumisel räägite, jääb Teie ja spetsialisti vahele. Usaldus on koostöö alus.

Mustrite märkamine

Sageli tullakse konkreetse murega: unetus, konflikt tööl, pidev pinge. Kuid nende taga võivad peituda sügavamad mustrid – harjumuspärased viisid, kuidas reageerite stressile, suhtlete lähedastega või mõtlete iseendast. Milliste teemadega saab Reet Lauri juurde pöörduda ja kuidas individuaalne nõustamine eraisikutele toimub, on kirjas eraldi lehel.

Terapeut aitab märgata korduvaid käitumis- ja mõtlemismustreid, mida ise pole lihtne näha. Teraapia aitab oma muresid rahulikult ja samm-sammult mõista, ilma kiirustamise ja hinnanguteta.

Terapeudid kasutavad erinevaid meetodeid, näiteks kognitiiv-käitumuslikku teraapiat, geštaltteraapiat või loovteraapiaid. Meetod sõltub spetsialisti väljaõppest ja sellest, mis konkreetse inimese puhul toimib. Küsige spetsialistilt julgelt, millise lähenemisega ta töötab.

Mida teraapia või nõustamine võib anda

  • Emotsioonidega toimetulek: oskus märgata oma reaktsioone enne, kui need üle pea kasvavad, ning võtted rahunemiseks.
  • Enesemõistmine: arusaamine, miks reageerite nii, nagu reageerite, ja kust need mustrid pärinevad.
  • Uued toimetulekuviisid: konkreetsed võtted stressi, konfliktide ja ärevusega toimetulekuks.
  • Paremad suhted: emotsionaalse kontakti ja läheduse taastamine.
  • Selgem pilt oma vajadustest ja piiridest: oskus öelda „ei“ ja „jah“ õigetes kohtades.
  • Julgus teha otsuseid, mis vastavad Teie tegelikele väärtustele.

Valmis retsepte ei anta

Terapeut ega psühholoog ei ütle Teile, kas peaksite töökohta vahetama või suhte lõpetama. Küll aga aitab ta Teil leida enda sees selgust, nii et jõuate ise oma lahendusteni.

Kui tajute näiteks, et ärritute lähedaste peale liiga kiiresti ja tunnete end pärast süüdi, aitab vestlus mõista, mis selle reaktsiooni käivitab, ja leida viise, kuidas oma vastust muuta. Või kui iga päev tundub ühtemoodi hall, aitab spetsialist kaardistada, mis on toimumas, ning leida esimesed sammud.

Kui tihti ja kui kaua

Kohtumiste sagedus lepitakse kokku vastavalt Teie olukorrale. Protsessi kestus on individuaalne: mõni tunneb muutust juba mõne kuu jooksul, teistel võib see kesta kauem. Kindlat tähtaega ei saa lubada, küll aga saab seada vahe-eesmärke ja neid koos jälgida.

Kuidas terapeut erineb teistest abistajatest

Erinevad spetsialistid täidavad erinevaid rolle. Nende eristamine aitab valida endale õige tee.

  • Perearst on esimene kontaktpunkt tervisemuredega. Ta võib välja kirjutada ravimeid, suunata eriarsti juurde ja aidata välistada kehalisi põhjuseid, mis võivad vaimset tervist mõjutada.
  • Psühhiaater on arst, kes diagnoosib psüühikahäireid ja määrab vajadusel ravimeid.
  • Psühholoog ja psühhoterapeut töötavad vestluse kaudu, aidates inimesel mõista oma mõttemustreid ja neid muuta. Ravimeid nad ei määra.
  • Füsioterapeut aitab taastada liikumisvõimet – tema töö on seotud kehalise tervisega.
  • Tervendaja (energia- või usupõhised praktikad) ei ole reguleeritud tervishoiutöötaja ja tema meetodid ei ole tavaliselt teaduspõhised.

Teraapia ei ole midagi, mida keegi Teile „teeb“ – see on töö, mida teete koos. Kognitiiv-käitumisteraapia on üks levinumaid ja enim uuritud lähenemisi ärevuse ja depressiooni korral. Pereteraapia aitab suhteprobleemide ja konfliktide korral, tuues välja suhtlusmustreid, mida pere ise ei pruugi märgata.

Millal pöörduda psühholoogi poole:

  • korduvad suhtemustrid, mis tekitavad pidevat frustratsiooni;
  • liigne pinge, mis ei lase lõõgastuda ka puhkusel;
  • pikale veninud kurbus, mis kestab nädalaid või kuid.

Millal on vaja enne või samaaegselt pöörduda arsti poole:

  • enesetapumõtted – need vajavad kohest abi, helistage 112;
  • psühhootilised sümptomid, näiteks hallutsinatsioonid – see on psühhiaatri pädevus;
  • äge kriis, kus igapäevane toimetulek on katkenud.

Kestus, hind ja praktiline info Reet Lauri juures
Kohtumise kestus 60 või 90 minutit
Hind (60 / 90 min) õpilased ja üliõpilased 67 € / 100 €, teised 85 € / 130 € (sisaldab KM)
Asukoht Süda tn 1, I korrus, Tallinn
Ajast loobumine palun teatage hiljemalt 2 tundi enne kohtumise algust

Soovitus enne esimest kohtumist: kirjutage üles 2–3 teemat või küsimust, mis Teid kõige rohkem vaevavad. Te ei pea olema „valmis“ ega teadma täpselt, mida öelda – piisab sellest, et tulete.

Kuidas valida endale sobiv spetsialist

Õige spetsialisti leidmine mõjutab nii koostöö sügavust kui ka Teie turvatunnet. Mida jälgida:

  • Väljaõpe ja kutse – kas tegu on psühholoogi, kliinilise psühholoogi või psühhoterapeudiga?
  • Kogemus Teie teemaga – kas spetsialist on töötanud just sellise murega?
  • Tööstiil – kas eelistate rahulikku ja struktureeritud lähenemist või vabamat vestlust?
  • Asukoht ja aeg – kas kohtumised on Teile logistiliselt mugavad?
  • Hind – kas see on jätkusuutlik, arvestades, et kohtumisi võib olla mitu?
  • Klapp – kas tunnete end selle inimese kõrval kuulatuna?

Esimest kohtumist võib võtta kui katset. Kas Teid kuulatakse? Kas on lihtne olla Teie ise? Kas julgete eriarvamust väljendada? Need märgid näitavad, kas spetsialist sobib Teile.

Reet Lauri juurde võib tulla ka siis, kui Te ei ole kindel, kas Teie mure „väärib“ nõustamist. Tehke esimene samm: saatke ajasoov või kirjutage aadressile reet@laurlaur.ee.

Millega saab ise alustada ja millal on vaja spetsialisti

Vaimse tervise mured on Eestis sagedased. Eesti inimarengu aruande 2023 andmetel oli täiskasvanutest umbes 28% depressiooniriskis ja 20% ärevushäire riskis (Eesti inimarengu aruanne 2023, inglise keeles). Paljud kannavad oma muret üksi – sageli kauem, kui vaja.

Kergemate kõikumiste korral võib alustada eneseabist:

  • regulaarne uni ja kindel magamamineku aeg;
  • liikumine – ka 20–30 minutit jalutamist päevas;
  • rahulik hingamine pinge korral;
  • päeviku pidamine – mõtete kirja panemine toob selgust;
  • rääkimine kellegagi, keda usaldate.

Spetsialisti poole on mõistlik pöörduda, kui:

  • sümptomid (ärevus, masendus, unetus) kestavad üle 2–4 nädala ega leevendu;
  • mure takistab tööd, lähedaste eest hoolitsemist või igapäevast toimetulekut;
  • tekivad enesevigastamise või enesetapumõtted – sel juhul otsige abi kohe;
  • tunnete tugevaid kehalisi ärevusnähte ilma meditsiinilise põhjuseta;
  • tunnete, et olete kaotanud kontrolli oma emotsioonide üle;
  • lähisuhetes on muster, mida Te ise ei suuda murda;
  • senised toimetulekuviisid (alkohol, ülesöömine, vältimine) on muutunud probleemiks.

Vaimse tervise eest hoolitsemine ei ole nõrkuse märk – see on teadlik otsus enda heaolu nimel. Teraapia ega nõustamine ei pea olema viimane võimalus. See võib olla koht, kus saate lõpuks ausalt rääkida ja kus keegi aitab Teil näha seda, mida Te ise enam ei märka.

Kui miski siit kõnetas, tehke üks väike samm: saatke ajasoov. Esimene kohtumine ei kohusta Teid millekski – see on lihtsalt algus.