Esimene kohtumine psühholoogiga: mida oodata?

Olulisim lühidalt

Esimene kohtumine psühholoogiga ei ole eksam ega ülekuulamine. See on turvaline vestlus, kus spetsialist kuulab, mis Teid praegu kõige enam häirib, ja aitab koos Teiega mõista, mida edasi teha. Ette valmistuma ei pea, kuid mõned teadmised aitavad end kindlamalt tunda.

Esimese kohtumise jooksul toimub tutvumine, Teie loo kuulamine, täpsustavad küsimused ja esmane plaan edasisteks sammudeks. Reet Lauri juures kestab kohtumine 60 või 90 minutit.
Kõigest ei pea rääkima – piisab sellest, mis Teid praegu kõige rohkem muretseb. Psühholoog aitab küsimustega lugu struktureerida.
Nutmine, sõnade otsimine ja tunne, et „kõik on segamini“, on esimesel kohtumisel täiesti tavalised. See on osa protsessist, mitte nõrkuse märk.
Psühholoog töötab konfidentsiaalselt: räägitu jääb reeglina teie vahele ega jõua Teie lähedaste, tööandja ega koolini.

Miks esimene kohtumine on oluline

Inimesed pöörduvad psühholoogi poole väga erinevatel põhjustel: ärevus, meeleolu langus, läbipõlemine, suhtemured, lein, pikaajaline stress. Abi küsitakse sageli siis, kui olukord on olnud raske juba pikemat aega – kuid kunagi ei ole liiga vara ega liiga hilja.

Esimene kohtumine on sissejuhatus ja usalduse loomine. See aitab psühholoogil mõista Teie vajadusi ja ootusi ning Teil endal hinnata, kas spetsialisti lähenemine Teile sobib. See artikkel kirjeldab tüüpilist esimest kohtumist, kuid ei asenda personaalset hindamist.

Enne esimest kohtumist

Mõni spetsialist võib saata enne kohtumist lühikese küsimustiku. Kui Te ei jõudnud seda täita, ei ole midagi katki.
Kasulik on mõelda läbi 2–3 olukorda viimastest kuudest, mis näitavad, mis Teid enim häirib – näiteks „ei jaksa tööpäeva lõpuni“, „tülitseme partneriga iga nädal“ või „ei saa enne kella kolme öösel magama“.
Midagi ei pea pähe õppima ega kronoloogiliselt meeles pidama. Psühholoog aitab küsimustega.
Esimesel kohtumisel ei pea kohe otsustama pikema koostöö kasuks. Võite võtta seda kui esimest vestlust, kus selgub, kas spetsialist sobib.
Kui Teil on varasemaid diagnoose või kasutate ravimeid, võite need kirja panna – kuid see ei ole kohustuslik.

Kuidas vestlus tavaliselt kulgeb

Alguses tutvustab spetsialist ennast ja kohtumise põhimõtteid: kuidas vastuvõtud toimuvad, mida tähendab konfidentsiaalsus ja milline on tema tööviis. Konfidentsiaalsusel on seadusest tulenevad erandid, näiteks kui kellegi elu on ohus.
Seejärel palub psühholoog Teil oma sõnadega rääkida, mis Teid tõi. „Õiget viisi“ alustamiseks ei ole.
Psühholoog esitab selgitavaid küsimusi: kui kaua mure on kestnud, millal see algas, mis seda leevendab või süvendab. See ei ole ristküsitlus, vaid abistav struktuur.
Kui muresid on palju – töö, suhe, tervis, raha –, ei jõuta esimesel kohtumisel kõike läbi käia. Psühholoog aitab valida, mis on praegu kõige olulisem.
Probleemi „tuumani“ ei pea kohe jõudma. Sageli alustatakse igapäevastest raskustest ja sügavamate põhjusteni jõutakse hiljem.

Kui emotsioonid löövad üle või sõnu ei leia

Esimest kohtumist saadavad sageli ärevus, häbi, nutt, segadus või viha. See on tavaline.

Psühholoog on harjunud inimestega, kes ei leia kohe sõnu, hüppavad teemade vahel või unustavad detaile. Ta ei mõista hukka, vaid toetab.
Kui tekib tugev emotsioon – nutt, vaikimine, värisemine –, ei pea seda varjama. Võib teha pausi või aeglustada tempot.
Teemadest, milleks Te ei ole veel valmis, ei pea rääkima. Võite öelda: „Sellest ma täna veel rääkida ei taha.“
Ka mitu korda öeldud „ma ei tea“ on täiesti vastuvõetav. Seosed tulevad järk-järgult.

Mida tavaliselt küsitakse

Küsimused sõltuvad spetsialistist ja olukorrast, kuid mõned teemad korduvad:

Praegune enesetunne: une, isu ja keskendumise muutused, nende kestus ja varasemad sarnased perioodid.
Varasem abi: kas olete varem käinud psühholoogi või psühhiaatri juures või kasutanud ravimeid.
Olulised elusündmused: lahkuminek, kolimine, töökoha vahetus, lähedase surm.
Taust: peresuhted, töö või kool, füüsiline tervis – eesmärk on mõista tervikpilti.

Kõigile küsimustele ei pea vastama üksikasjalikult. Kui miski on liiga valus, võib öelda „praegu veel mitte“. Psühholoog võib uurida ka Teie ootusi: kas soovite lühemat nõustamist kindla teema jaoks või olete valmis pikemaks koostööks. Sellele ei pea kohe lõplikult vastama. Kuidas psühholoogiline nõustamine Reet Lauri juures käib, saate lugeda eraldi lehelt.

Mis juhtub kohtumise lõpus

Psühholoog teeb lühikese kokkuvõtte: mida ta Teie loost mõistab ja mis tundub praegu kõige olulisem.
Arutatakse järgmisi samme: kas kohtuda edasi ja kui tihti, kas oleks mõistlik kaasata perearst või mõni teine spetsialist.
Plaan võib järgmistel kohtumistel muutuda, kui pilt selgineb. See on tavaline.
Kohe ei pea otsustama, kas see psühholoog jääb Teie spetsialistiks. Võite võtta aega mõelda.
Räägitakse ka praktilisest: kohtumise kestus, tasu ja kuidas aega muuta. Reet Lauri juures kestab kohtumine 60 või 90 minutit; tunnihind on õpilastele ja üliõpilastele 67 € ning teistele 85 € (90 minutit vastavalt 100 € ja 130 €, hinnad sisaldavad käibemaksu). Kui loobute kokkulepitud ajast, palun teatage sellest hiljemalt 2 tundi enne kohtumise algust.

Kui psühholoog ei tundu sobiv

Alati ei teki esimese spetsialistiga head klappi – see ei tähenda, et Teiega oleks midagi valesti. Usaldus psühholoogi vastu mõjutab koostöö tulemust oluliselt.

Hea sobivuse märgid: tunnete end turvaliselt, Teid kuulatakse katkestamata ja Teie kogemust võetakse tõsiselt.
Vahetamist võiks kaaluda, kui spetsialist räägib suurema osa ajast ise, annab hinnanguid või survestab rääkima teemadest, milleks Te ei ole valmis.
Spetsialisti vahetamine ei ole ebaviisakus. Võite julgelt öelda: „Ma arvan, et vajan teistsugust lähenemist.“
Olge ettevaatlik, kui keegi ei avalikusta oma haridust, lubab kiiret ja täielikku paranemist või ei selgita hinda ja konfidentsiaalsuse piire.

Kui kohtumine toimub veebis

Mõned spetsialistid pakuvad ka videokohtumisi. Reet Lauri vastuvõtt toimub kabinetis aadressil Süda tn 1, Tallinn. Kui kohtute mõne spetsialistiga veebis, tasub:

kontrollida enne internetiühendust, kaamerat ja kõrvaklappe;
leida privaatne ruum, kus keegi vestlust ei kuule;
teada, et kehtivad samad reeglid: kõigest ei pea rääkima ja pausi võib teha.

Korduma kippuvad küsimused

Kas pean esimesel kohtumisel kogu oma elu ära rääkima?

Ei pea. Piisab sellest, mis Teid praegu kõige rohkem häirib. Varasemate sündmuste juurde võib jõuda hiljem, kui tunnete end kindlamalt.

Kas psühholoog paneb diagnoosi juba esimesel korral?

Psühholoogilise nõustamise eesmärk ei ole tingimata diagnoosi panemine. Psüühikahäireid diagnoosivad arst ja kliiniline psühholoog, sageli mitme kohtumise jooksul. Diagnoosi puudumine ei tähenda, et Teie mure oleks vähetähtis.

Mida teha, kui raha pikemaks koostööks napib?

Eestis on lisaks erapraksistele ka soodsamaid ja tasuta võimalusi, näiteks perearsti kaudu suunamine ning kohalike omavalitsuste ja kriisitelefonide abi. Abivõimalustest annab ülevaate Terviseportaal. Rääkige rahateemast ka spetsialistiga avameelselt.

Kas võin tulla koos lähedasega?

Kui see aitab Teil end turvalisemalt tunda, küsige seda spetsialistilt eelnevalt. Enamasti on oluline, et suurem osa kohtumisest toimuks üks-ühele.

Mis siis, kui pärast esimest kohtumist ei taha tagasi minna?

Ka see tunne on võimalik. Andke endale paar päeva ja mõelge, kas ebamugavus tuli teemadest endist või spetsialistist. Seejärel jagage oma kahtlusi järgmisel korral või otsige kedagi teist. Abi otsimisest ei pea loobuma, isegi kui esimene kogemus ei olnud ideaalne.

Kuidas Reet Lauri juurde aega küsida?

Saatke ajasoov veebivormi kaudu, märkides nime, kontaktandmed ja soovitud aja. Vormis ei pea oma muret kirjeldama. Reet vastab ja kinnitab, kas aeg sobib.